Otsustasin kirja panna põhilised asjad, mis meil pulmas olid. Vabandan ette ära kehva piltide kvaliteedi pärast. Me ei ole veel kõiki pilte fotograafilt kätte saanud. Pulma korraldajat meil ei olnud ja kõik asjad planeerisin ise. Leppisime kohe Ofiriga kokku, et … Jätka lugemist
Kuna Ofiri sünnipäev oli see aasta töö päeval, tulin idee peale kuidas kogu päev eriliseks muuta. Hommikul äratasin ta traditsiooniliselt laulu ja sünnipäevatordiga. Peale seda ootas teda laual kingituste hunnik, kuhu iga kingi külge oli märgitud kellaaeg, millal kingituse avada … Jätka lugemist
Kõige suurem rõõm on andmis rõõm ja üle kõige meeldib mulle oma kallitele üllatusi valmistada. Eelmine aasta organiseerisin Ofirile sellise sünnipäeva, et see aasta vaevan ikka korralikult pead, kuidas seda kõike üle trumbata. Ettevamistusi hakkasin eelmine aasta tegema juba kuu … Jätka lugemist
Paljud on huvi tundnud, kuidas mõjutab minu elu see, et minu kaaslane on juut. Nagu ma varasemas blogis juba mainisin, siis ega välimuse järgi aru ei saagi, et ta juut on. Juut kõlab eesti keeles nagu sõimusõna :D Õudne. Igatahes kodus on meil teisiti ainult see, et uksele on pandud mezuzah ( see väike viltune kaunistus ukse kõrval) ja sealiha me kodus ei söö. Ofir on küll seda proovinud aga kuna ta on suht tervisliku toitumisega, siis talle tundub see natuke liiga rasvane. Peekon on minu meelest Austraalias väga palju halvem ka kui Euroopas nii et ma väga kurb selle üle ei ole. Tema austab seda, et mina kala ja mereande ei söö ning seda me ka kunagi kodus ei valmista. Söögi koha pealt veel nii palju, et eesti sööke teen ma väga harva. Meie peres on nii, et enamasti kokkab üldse Ofir, sest tal on nii huvitavad ja maitsvad retseptid. Ta isa on pärit Marokost ja ema Poolast. Osad eesti söögid on poola omadele sarnased ehk siis meie söögi kultuur talle täiesti võõras ei ole. Maroko stiil on muidugi täiesti teine- palju vürtse, tsillit, kaneeli… liha koos kuivatatud puuviljadega, lihapirukad tuhksuhkruga jne. Ei kõla ilmselt eestlase jaoks ahvatlevalt aga jube maitsvad on ausõna!
Tähtpühi on juutidel väga palju. Homme on Rosh Hashana, mis on siis juutide aastavahetus. Neil on oma kalender ja ajaarvestus ning selle järgi oleme siis homsest aastas 5778. Väljaspool Israeli kestab see püha 3 päeva (Israelis 2). Õhtuti on suured pidulikud õhtusöögid sõprade ja pere seltsis. Pühade sümboliks on mesi, õunad ja granaatõunad. Kõik magus on sümboliseerimaks tulevat magusat aastat. Lisaks sellele puhutakse metsasarve ja küsitakse andeks kõikide pattude eest. See viimane meeldib mulle muidugi eriti. Elatakse aasta korraga ja isegi kui tegid midagi valesti, saad uue võimaluse. Öeldakse ju meilgi: kes vana asja meenutab…
Igal pühal on neil oma traditsioonilised söögid ja kombed mida tehakse ning tihti on pühad rohkem kui ainult üks päev/õhtu. Põhiline on muiduigi see, et kogu pere on koos ja et laud oleks kõige hea ja paremaga kaetud. Kohe on tulemas Sukkot, kus ehitatakse puuonn ja see on kõikide laste lemmikpüha. Seal siis süüakse iga õhtu ja lapsed mõnikord isegi magavad seal.
Ofiril on mõned sõbrad, kes on natuke rohkem rangemad nede reeglite ja kosher söökide osas. Seega iga kord, kui me küll läheme, ei ole päris nii lihtne, et ma saan mõne koogi kaasa küpsetada ja ei pea pead vaevama. Reegleid on palju ja kes mida täpselt järgib, on ka omaette teema. Iga kord pean enne välja uurima, et kas meil on õhtusöök liha- või piimatoodetega. Väga harva on piimatoodetega ja siis on veidi lihtsam, sest enamus mu lemmik koogid on juustukoogid. Küll aga pean järgima, et kõikidel toodetel, mida ma kasutan, oleks kosher setrifikaat. Enne ma näiteks ei mõelnudki selle peale, et zelatiin on ka ju loomne ja enamus kõvasi juustusorte on valmistatud loomse bakteriga ehk siis neid juudid ei tarbi. Nii, järgmine samm on kindlaks teha, et kõik köögitarvikud, mis ma küpsetamisel kasutan, on ainult piimatoodetele. Ehk siis ma ei tohi kasutada kaussi või lusikat, mis on kunagi varem lihatoodetega kokku puutunud. Kui küpsetan ahjus, tuleb ahi enne korralikult ära puhastada ja ei tohi enne 24h liha seal sees teha. Kui panen koogi külmikusse, tuleb teha kindlaks, et see on hästi sisse pakitud ja lihast eraldi riiulil. Tema sõprade hulgas mega usklikke ei ole, aga kui oleks, siis nad isegi ei sööks minu poolt katsutud/tehtud sööki. Isegi kui kõik toorained on kosher, keskkond toidu valmistamiseks vastab kosher reeglitele, muutub toit mitte-kosheriks, kui seda katsub mitte juut. Enamasti pean retseptid ümber tegema piimatoodete vabaks ja nõud ei tohi olla ka ei piimaega liha toodetega kokku puutunud. Väga keeruline ma tean :D
Teine naljakas asi on see, et osad sõbrad tal peavad shabbatti täielikult. See siis tähendab seda, et ei tohi elektroonikat kasutada 25h iga reede ja ei tohi lüliteid vajutada (+tuhat muud reeglit). Ega Ofir muidugi ei tule kohe ise kõigi nende reeglite peale ja ma õpin koguaeg midagi uut. Näiteks võttis mul mitu kuud aega, et ma aru saaks, et ei tohi sõprade juures reedeti peale vetsus käimist tuld välja lülitada. See tuleb ju nii automaatselt aga vaesekesed ei tohi ju lülitit kuni laupäeva õhtuni katsuda ja peavad minu totukese pärast pimedas vetsus käima :D
Juutidel on aastas kuus päeva, millal nad paastuvad. Eelmisel aastal tegin huvi pärast ühe kaasa ainukese erandiga, et võin tarbida vett. Tegelikult on ka see keelatud. Ma ei ole kunagi ühtegi dieeti ega paastumist varem teinud ja see oli ikka väga õudne :D Pea valutas kohutavalt ja jube nõrkuse tunne oli sees. Ilmselt, kui sa oled seda regulaarselt teinud, tead juba mida oodata ja ei tundu enam nii õudne.
Üldiselt mulle meeldivad juutide kombed ja eriti mõnusad on need iga nädalased reede õhtused shabati õhtusöögid. Kõik sõbrad ja pere tulevad kokku, keegi telefoni ei näpi või telekat ei vaata. Kõik räägivad juttu, mängivad lastega ja söövad nii palju nagu meil tavaliselt jõuludel kombeks on :D Just täna rääkisin oma isaga ja mõtlesin, et mida mul on kunagi oma lastele edasi anda. Ega väga naljalt ei hakka Ausraalias olles mardipäeva või vastlapäeva tähistama. Maskeerin kunagi oma väikse printsessi poisiks, teen näo tahmaseks ja saadan naabritele kuivatatud herneid tuppa laiali loopima? :D väga vist mitte. Ilmselt pigem võtamegi Ofiri traditsioone üle, sest Austraalias on nende tähtpäevadega veel kesisem. Näiteks on siin punane püha Kuninganna sünnipäev ja see ei ole kusjuures isegi ta õigel sünnipäeval. Teine hea näide on AFL’i finaalmäng- jällegi vaba päev kõigile. Ei kujutaks eriti ette, et Eestis tehakse kossu finaal igal aastal üle riigiliselt punaseks pühaks. Samas hea mõte, eriti kui Rapla finaalis on :D
See on ikka väga naljakas, kuidas kõigil Eestis on mingi väga kummaline arusaam juutidest. Kui kuuldakse, et mu peiks on juut, on paar tüüpilist varianti, kuidas reageeritakse.
Variant 1:
Arvamus, et mu peiks näeb välja selline:
Siis räägitakse kindlasti juurde lugu, et oi kuidas nemad neid “juudi” mehi teavad. Algul on elu ilus aga peale abielu oled nagu vang, küll pekstakse ja siis võetakse veel 2 naist. Ilmselgelt seisneb selle variandi puhul probleem moslemite ja juutide segama ajamises. Ma saan isegi aru, kust see tulla võib….Israel on ju nende jubedate moslem riikide vahel ja automaatselt lahterdatakse Israel ka nende alla. Võite täitsa rahulikud olla… juudid austavad naisi väga. Isegi haridus on lubatud, autoga võivad sõita ja hääetamas võivad käia :D Igal juhul on endal väga piinlik selliseid rumalusi kuulata. Soovitan soojalt rohkem raamatuid lugeda ja end harida ;)
Variant 2:
Selle variandi puhul ollakse juba natuke rohkem kursis, milline juut välja näeb ja mis nende kombed. Minu peiks ei ole ortodoks juut (ehk mega usklik) ja ei kanna must-valgeid riided, kaabut ja ei kasvata lokke. Kui Ofir oleks väga usklik, ei mõtleks ta elu sees mitte-juudist pruudi peale. Ehk siis ka see variant ei vasta tõele.
Ma ütlen kohe ausalt ära, et minu teadmised seoses juutidega olid enne Austraaliasse kolimist samuti suhteliselt piiratud. Kõrva oli jäänud, et neil on kohuvtavalt hea ärivaist, nad ei tähista jõule…neil on hannuka ja nad ei söö sealiha. Austraaliasse kolides sain endale mitmed juutidest töökaaslased ja sõbrad. Nende hulgas nii Austraalias kui ka Israelis sündinud. Vaikselt hakkasin seda kuluuri ja kombeid avastama. Õppisin, et nad ei sega omavahel liha- ja piimatooteid, käivad heades erakoolides ja neil on palju pühasi. Täpsustuseks olgu ka öeldud, et erinevalt kristlastest ja moslemitest, juudid tarbivad alkoholi.
Lisaks hakkas silma jääma ka Eesti uudistest, kes tuntud nägudest on juudid:
Mõned näited ka välismaalt:
Eks neid inimesi on kõvasti rohkem aga vähemalt mingi esmamulje, kes tuntud inimestest on juudid ja nagu näha, on tegu täitsa tavaliste ja toredate inimestega. Ma pikka tutvustust nende ajaloo ja kultuuri kohta siinkohal tegema ei hakanud aga võin sellest tulevikus kirjutada kui huvi on. Küsimuste puhul võite vabalt jälle kirjutada. Vastan hea meelega :)
Palju on huvi tuntud meie pulmade planeerimise vastu, seega otsustasin selle kohta blogi postituse teha. Alustame siis täitsa algusest- pulmad toimuvad mais 2018 ja planeerimist alustasime täpselt aasta aega enne seda. Meil ei tekkinud isegi kordagi arutelu, et kus riigis … Jätka lugemist
Suure nutuga sai pere eile tagasi Eestisse saadetud. Mis sellest, et meil on neid lennujaama lahku minekuid ja ära saatmisi olnud juba nii palju, murrab see ikkagi iga kord südame.
Teen kokkuvõtte, mis me siis vahepeal Austraalias koos tegime aga alustada tahaksin sellest, mida üldse tähendab Austraalias puhkamine. Lend kestab minimaalselt 24 h ja sisaldab Tallinnast lennates vähemalt kahte ümberistumist. Minu tiburullid lendasid Helsinkisse ja sealt Tokyosse. Tokyos pidid nad ka terminali vahetama. Kahjuks tekkis neil ka reisi tõrkeid , hilinemisi, küll neid otsiti läbi, küsitleti ja puuriti aga Karin on ikka mega tubli ja sai kõigega kenasti hakkama.
Üks asi, mida paljud Eestis kindlasti ei tea on see, et Austraalias puhkamine on mega kallis. Palju odavam on minna näiteks Taisse või Balile ja olgem ausad, selle raha eest, mis meie siin kolme nädalaga kokku kulutasime, oleks saanud Tais puhata mitu kuud järjest nagu kuningas. Ei taha kohe mõeldagi, mida kõike selle rahaga peale saaks hakata aga meie valisime ühise puhkuse koos minu uues kodulinnas. Eks ma tahsin perele näidata, millist elu ma siin ikkagi elan ja kui mõnus linn on Melbourne.
Lend ise juba siia on pikk aga ka vahemaad Austraalias on suured. Panen lihtsalt pildi Euroopast ja Austraaliast, et tekiks mingigi võrdlus.
Väiksed faktid:
Pealinn ei ole mitte Sydney ega Melbourne, vaid Canberra
Eeldatav inimeste arv 2017 aastal – 24 325 300
Melbourneis inimesi- 4 529 500
Nüüd tuleb maailmapalju pilte, sest kolme nädala jookul sai ikka mega palju tehtud, nähtud ja söödud :D Ütlen kohe ära, et kõik ei ole maailmailusad ja palun oma tiburullidel mind mitte maha lüüa. Kõik pildid on mingi looga ja minu meelest olulised.
Lennujaamaas nutunäod
Saak Eestist :)
Oi kui kaua ma unistasin oma perega terrassil koos hommikul söömisest ja kohvi nautimisest. Tegin neile kohe siinse populaarse avokaado-smashi.
Karin, palmid ja kuusk Aclandi tänaval
Luna park- lõbustuspark
Kohustuslik parim jäätis Melbournis- 7 Apple’si soola karamelli koorejäätis
Õhtul kaunistasime koos jõulupuud.
Lumeingel
Päev enne jõule oli meil Shabbat. Lühidalt kokku võttes minu peiks on juut ja reede õhtuti on meil suur õhtusöök, kus ta pühitseb leiba ja veini.
challah- magus juudi sai. meeeeegaaa hea
Õhtuseid veininitamisi empsuga hakkan kindlalt igatsema :)
24 Detsember.
Päeval käisime rannas.
Kuna kuumus oli päris hull..oli vist kuskil 38 kraadi, otsustasime Crown kasiinosse end jahutama minna.
Peale seda tegime kesklinnas väike jalutuskäigu jõe ääres.
Federation square’il, taustal katedraal
Kusjuures selle katedraali ja seal oleva sildiga on selline huvitav lugu, et kirik toetab pagulasi ja kutsub neid toetama. Terroristid aga plaanisid jõululaupäeval just seda sama kohta rünnata. Pagulane ei võrdu kohe terroristiga aga irooniline sellegi poolest.
Samal ajal kui naised linnapeal jalutasid ja puhkust nautisid, tegi mees meile kodus jõulu õhtusööki. Asjad on meil majas ikka paigas :D Jõulu õhtusöök ei olnud traditsiooniline kapsas ja ahjupraad. Otsustasime süüa kergeid salateid, head kvaliteetset veiseliha (Ofir tegi meile osso bucco) ja muidugi magustoidu arvelt ei saanud ju mingeid tagasihoidmisi teha..tegin ikka korraliku kaloripommi.
Ja oligi kätte jõudnud kingituste aeg..salme me lugema ei hakanud, sest kinke oli ikka omajagu.
Karin oli vist kõige parem laps meie peres… ta sai jalatseid, riideid, meiki, elektri hambaharja ja mida kõike veel.
Shokolaadi-juustu kook
minu jõulukink.. otse loomulikult Eesti disain ja nahk :)
Parim kink oli muidugi koos oma perega olla :)
See aasta hakkas hannuka samal ajal jõuludega ja nii me sõimegi 8 päeva järjest õhtuti veel pontsikuid ka .
Kui kõhud olid punni söödud, otsustasime randa jalutama minna ja pingviinidega sõprust teha.
Nad on niiiiiiiii nunnud!!
Esimese jõulupüha veetsime rannas ja tegin empsule esimesed tiirud jet skiga. See on kindlat üks mu lemmikuimaid asju, mis me tegime. Lihtsalt kahekesi kruiisida…nautida linna panoraami ja jahutavat briisi merel. Super. Mida veel elulut tahta!
Rand oli täis päkapiku mütsidega inimesi ja osad olid isegi kuused püsti pannud. Nagu arvata võib, ei olnud meil mingit jõulutunnet.
Kodus üritasime jõulu filme vaadates meeleolu luua…no kui mõnus on lihtsalt telekat vaadata oma perega! Sellest saavad aru vist ainult need, kes ei ela oma perega samas riigis.
Hiljem läksime kesklinna jõulu tulesi avastama.
tavaliselt on see maja hall, jõulude puhul näidati maja seinal jõulu teemalist instalatsiooni
Anne ja Flinders station (rongijaam)
Minu blogi..teen mis tahan..kui tahan võin oma maailma ilusast emast tuhat pilti siia laadida :)
Hommikusöök on Melbsis püha asi ja nii ma tegingi neile jälle ühte väga populaarset hommikusööki siin- acai marja kauss. Kõrvale sõime maailma magusat mangot ja Anne ja Karini uut lemmikut- mandli croissanti.
Üheks jõulukingiks mu perele olid teatripiletid. Kui nad kingi avasid..oli reaktsioon hea:
Anne: misasja..me lähme teatrisse või? mis keeles see on? kas me vaatame seda telekast?
Oh ei..oli lausa luksus vaadata oma Eesti Vat teatri etendust Melbournei Eesti Majas. Kohale jõudes saime järgmise üllatuse osaliseks. Nimelt maja ees toimetasid näitlejad ja nendega koos meie sugulane Eestist. Väga vahva üllatus! Maailm on väike ma ütlen!
Peale etendust käisime Vietnami restoranis.
Sõime kevadrulle, Vietnami coleslaw, san choi bao’d sealihaga ja krõbedad vürtsikad kanaribid..jammi!
Igal õhtul üritasime ikka jalutamas ja pingviine vaatamas käia…isegi õhtuti oli kuskil 28-30.
Õnneks oli meil aega mõni päev ka niisama laiselda ja tegime endale koduse spa päeva üks päev.
Pühade meeleolu loomiseks tegime koos piparkooke.
Jalutamisest muidugi ei päsenud…
Albert park- ümber selle järve toimub F1
Mõni päev oli ka vähem päikseline ja vihmane- täpselt paras, et teha üks väljasõit Great Ocean Roadile ja tutvuda kaheteist apostliga. Sõit ise on pikk-3h sinna ja 3 h tagasi. Terve tee on mere ääres ja mega ilus vaade! Seal on tehtud paljud auto reklaamid muide.
12 apostlit
Pisikesed inimesed paistavad paremal kalju serval. Väga võimas vaade igal juhul…
Aastavahetust tähistasime vaikselt. Hommikul tegi Anne Napoleoni, päeval käisime rannas ja õhtul väike söök ja shampa. Õhtuks olime kõik muidugi mega põlenud. Ilutulestikku vaatasime kai pealt, et näeks linna panoraami.
Frangipani õied minu maja ees
Mega suured
Esimest jaanuari alustasime väikse matkaga vihmametsa. Sõitsime esimest korda elus aururongiga ja imetlesime loodust.
Pärast vihmametsi käisime jälle Vietnami restoranis.
Pho, Vietnami coleslaw ja kevadrullid
Hommikuti üritasime ikka trenni mutid olla. Ühel korral jõudsime õhtul ka jõusaali. :)
Ja siis muidugi Prantsuse pagariärisse mandli croissante sööma :D
Külastasime ka minu lemmikut kunsti muuseumi.
Vogue aastast 1937
Õhtul jälle väike jalutuskäik rannal.
Reedeti oli meil alati shabbat.
Need on eelroad. Ofir tegi meile pool päeva lammast ja maguskartuli tsipse. Nende pildistamiseni kahjuks ei jõudnud.
Ja nagu veel vähe oleks süüa, läksime Itaalia linnaossa maiustama. See koogi pood, kus me käisime, on Meie Pubi suurune kuskil. Kõik asjad mega ahvatlevad.
Järjekordne hommikusöök mere ääres.
Annel ja Karinil oli tagasi minnes suur probleem kohvriga..nimelt shopata on siin küllaga ja nii pidimegi mõlemale uued kohvrid muretsema :D
Muidugi tuli ka Melbis kohustuslik espresso martini ära proovida.
Külastasime ööturgu.
Ja õhtul kohustuslikud pingviinid muidugi.
Nöpsik
Iga päev kõndisime ikka mega palju aga kõige pikemaks oli jalutuskäik Royal Botanical Gardensis. Mega suur ja ilus park.
Üheks meie lemmikuks päevaks oli kindlasti see, mil me külastasime loomaaeda ja veinistandusi. Kuna linnas elades väga loomi ei näe..siis tuli nad ikkagi loomaaias üle vaadata. Peale seda käisime paaris veiniistanduses veine degusteerimas ja päev lõppes piknikuga.
Pisikene Karin
Õhtusöök itaalia restoranis…jälle ei jõudnud söögist pilti teha. Kõik oli mega hea!
Pole midagi paremat kui hommikune külm jääkohv rannas.
38 kraadi ja hoiatus haide ning halva vee kvaliteedi kohta
Kala ja tsipsid
Kui Annel ja Karinil läks shoppamiseks aga Marilinil ei ole garderoobis ruumi
Melbourne on kuulus tänavakunsti poolest. Siin on see pm lubatud ja huvitav on ikka aeg-ajalt neid põhi tänavaid külastada. Koguaeg on midagi uut ja lahedat.
raamatukogu
Kõige lemmikum õhtu oli Eureka vaatetornist, mis on pea 300m kõrge. Vaatasime seal päikese loojangut ja nautisime shampust.
Siis kui Karin nõuab pitsat, Anne espresso martinit ja Marilin bataadi tsipse :) Boonuseks akustiline laiv ilusatelt kuttidelt.
“No mida te küll seal sööte, et nii ilusad olete?”
Mehhiko toidu aeg..
Sangria
Viimasel õhtul enne lendu viis Ofir meid steigi restorani. Proovisime kõik eri osasi..nämma.
Nii kiirelt möödusid need kolm nädalat. Me ei teagi, millal on järgmine kord, mil näeme. :(
Aga MEGA mõnus puhkus oli!
Pisike Mammu oma emme süles enne lennule minekut
Käisime korraks Eestist läbi. Raske on nädala ajaga näha sõpru ja peret ning samal ajal veel vaatamisväärsustega tutvuda aga siin on väike video meie tripist.
Pulmad olenevad perekonnast ja milliste juurtega ning kui suure perega tegu on. Mina kirjeldan maroko juutide pulmi. Nendel on siis pulmadega seoses kokku viis üritust. ESIMENE Tseremoonia- pruudi jaoks korraldatud üritus nädal enne pulmi, kutsutud on lähedased sõbrad ja pere … Jätka lugemist
Olgu öeldud, et see reis ei läinu üldse plaanipäraselt. Algul oli küll tore mõelda, et satun Vietnami Hiina aastavahetuseks aga karm reaalsus oli see, et enamus kohad olid kinni jne. Ma ootasin rohkem rannapuhkust ja soovisin külastada väikseid külakesi…kahjuks jäin kõigepealt Saigoni lõksu viieks päevaks. Nimelt tühistati lende ja üks jama oli teise otsa. Kuigi kurta ei saa..söök oli hea ja õhtuti külastasin katuse baare, mis olid imelise vaatega. Aasiaadid muidugi tahtsid minuga kõvasti igal võimalikult hetkel selfisi vorpida.
Üldised muljed Vietnamist on positiivsed. Ei tabanud mind mingi kultuurishokk, nagu paljud hoiatasid. Kommunism andis küll igal pool tunda ja inglise keelt ei räägitud isegi mõndades päris peenetes restoranides. Probleemid hakkasid pihta juba lennujaamas. Ma olin ikka korralikult ette valmistatud ja tegin viisa ette ära. Kohapeal muidugi keegi mu pabereid ei lugenud ja minust aru ei saanud..seega pidin 40 minutit viisa järjekorras istuma ja uue viisa tegema. Huviga ootasin, kuidas see väike vietnami naine mu perekonna nime hääldab..peale pikka ootust kõlaski mikrofonist: “Marilin……Marilin….Marilin…”. Veeris, mis ta veeris, Läätsest ta jagu ei saanud ja andiski lõpuks alla :D
vaade mu lemmik katusebaarist
sõbrad
Tüüpilised tänavad. Meeletult rollereid ja elektrijuhtmeid.
Kalad kilekotis päikse käes piinlemas
Tänavatoit
Tüüpiline vaatepilt, et tüübid magasi ja lebotasid rollerite otsas.
Õhtusöök?
Ilusalong
Päikseloojang lõpmatuse basseiniga ja kokteilidega katusebaaris
Maailmasuur hommikusöök ilusa vaatega
Natuke riisi…
Et lõpuks Ho Chi Minhist minema saaks, otsustasime lennata päevaks Phu Quoci, mis on väike armas saareke. See vähem kui isegi 24 tundi seal oli üks mu lemmikudi päevi Vietnamis. Tsill rannabaar ja üli vähe turiste.
Peale seda jõudsin lõpuks Hanoisse. Hanoi on palju ilusam linn kui Saigon minu meelest. Seal on hästi palju prantsuse mõjutust arhidektuuris tunda. Õhk oli ka nagu kevadel Euroopas. Kodune tunne tuli peale kohe :D
Sellise vaatega kohas võtsin vastu oma teise aastavahetuse sellel aastal. Raketid kahjuks kaamerasse ei jäänud aga päris kift oli.
Minu Austraalia sõber Blake tänu kellele mul mõned hea kvaliteediga pildi ka ikka Vietnamist on… Thank you Blake! :D
Hotell, kus peatusin
Väljasõidu päev Ha Long Bayle
Koopad
Väike kaluriküla
Õppisime kevadrulle tegema
Kõvemad mutid aerutasid jalgadega
Riisipõllud
Tegelikult mul olid juba lennukipiletid Hoi An’ni ka ostetud aga jätsin selle ikkagi viimasel minutil vahele. Tahtsin kindel olla, et ma ikka oma Austraalia lennukile jõuan ja ei hakanud riskima jälle lendude ära jätmistega. Viimased päevad Vietnamis veetsingi Saigonis. Tahtsin küll linnast välja ekskursioonile minna aga kõik oli täiesti läbi müüdud. Seega töllerdasin niisama linnas ringi.
Viimased päevad olin Vietnamis täitsa üksi aga selleks ajaks oli juba kõik nii selge, et hirmu ei olnud. Olgu veel öeldud, et telefoni mul ka polnud. Lend Hanoist Ho Chi Minhi hilines ja jõudsin kohale alles 2-3 ajal öösel. Pidin üksi takso võtma ja linna sõitma ning pimedas hotelli ülesse otsima. Lennuki peal oli suureks üllatuseks veel kolm valget inimest peale minu. Lennuki maandudes võtsin julguse kokku ja küsisin, kas nad takso jagamisest on huvitatud. Tuleb odavam ja on mul vähe julgem ka. Tuli välja, et nad olid pärit Lõuna-Aafrikast ja üks neist elas Saigonis. Lennujaamas sain uued väiksed sõbrad. Üks 9 aastane tüdruk ja 5 aastane poiss. Lapsed katsusid mu juukseid ja uurisid, miks need nii heledad on ja miks mu silmad nii heledad on jne. Inglise keeles kusjuures.
Viimasel päeval üritasin samuti linnast välja saada aga lootusetu olukord. Võtsin siis linnaekskursiooni ja jalutasin niisama linna peal. Õhtul käisin ööturul ja sõin kõikvõimalikke kohalikke veidrusi. Sellel öölaadal vms ei kohanud ma jällegi ühtegi valget inimest ja pidin kõvasti selfisi vorpima kohalikega. Seal toimusid erinevad showd ja etendused. Kommunismi hõngu oli ikka kõvasti tunda aga väga kift oli. Õhtul läksin esimest kord elus täitsa üksi peole ja ei olnudki nii hull :D Nende viimaste reisidega olen palju õppinud, kuidas reisida ja õppinud ka ennast tundma pidevalt oma mugavustsoonist end välja tõugates. Aasta tagasi ei oleks ma elusees ette kujutanud, et ma nii reisida julgeks.
Neid viite kohta külastasin.
Kokkuvõttes võib siiski öelda, et jäin rahule. Söögid olid tasemel ja isegi nüüd peal reisi olen väga palju aasia söögikohtades söömas käinud. Järgmine kord tahaks Taisse minna. :)
Marilin 